Super Mario Run

Analüüsis AppCompare

Minu jaoks on Super Mario Run huvitav just seetõttu, et see muudab tuttava platvormimängu ühe pöidlaga juhitavaks. Mario liigub ise edasi ning mängija otsustab puudutustega, millal hüpata ja kuidas iga olukorda lahendada. See vähendab väikestel ekraanidel nuppudega maadlemist, kuid ei muuda mängu automaatselt lihtsaks: õige hetk sõltub sageli sellest, kuhu Mario järgmisena maandub ja millest ta möödub.

Mängumaailm ja ekraanilugemine

Kui käivitasin esimest korda Super Mario Run, oli mul tunne, nagu oleksin astunud tagasi oma lapsepõlve. Mario jookseb automaatselt ja sina juhid teda hüppama, kogudes münte ja vältides vaenlasi. Lihtne, eks? Aga ära lase end petta – see nõuab täpset ajastust ja kiireid reflekse.

Esimene asi, mis mulle silma hakkas, oli mängu visuaalne esteetika. Nintendo on meisterlikult toonud Mario maailmale omase värvika ja rõõmsa stiili mobiiliekraanidele. Iga tase on kui väike kunstiteos, täis detaile ja elavat animatsiooni.

See selge visuaalne keel aitab mängus toimuvat kiirelt haarata. Mario, platvormid, mündid ja takistused paistavad tegevuse sees eristatavad ning ekraan ei ole täis pidevalt avanevaid külgpaneele. Mulle sobib see eriti lühikeste mänguhetkede puhul: pilk saab püsida rajal, selle asemel et menüüde vahel orienteeruda. Samas sõltub palju tähelepanust ekraanile. Kui pilk korraks kõrvale viia, võib automaatselt edasi liikuv tegelane juba järgmise hüppekoha juurde jõuda.

Rada, rütm ja valikud

Mäng koosneb mitmest tasemest, mis on jaotatud erinevatesse maailmadesse. Iga taseme lõpus ootavad sind erinevad üllatused ning mõistatused, mis hoiavad mängu põnevana. Lisaks saab mängida ka "Toad Rally" režiimis, kus võistled sõprade või teiste mängijate vastu, et koguda rohkem münte ja pealtvaatajaid.

Puudutus ei tähenda siin alati lihtsalt „hüppa”. Vajutuse ajastus ja kestus muudavad liikumise tulemust, nii et sama rada saab läbida eri moel. Kui püüad kätte saada rajal paiknevaid värvilisi münte, tuleb jälgida, kas hüpe viib Mario soovitud kõrgusele ja kas ta maandub turvaliselt. Minu soovitus on esimesel läbimisel keskenduda raja lõpuni jõudmisele, mitte kõigi kogumisobjektide jahtimisele. Kui põhiliikumine on käpas, tasub sama taseme juurde tagasi tulla ning otsida münte juba teadlikuma plaaniga.

See kordus ei tundu tingimata tühja tööna, sest kogumisobjektide eesmärgid sunnivad märkama taseme osi, millest esimesel korral mööda jooksid. Kuid mängija, kes tahab iga katsega täiesti uut rada või põhjalikku uurimisvabadust, võib automaatse liikumise tõttu tunda, et valikud on piiratud. Siin on põhirõhk reaktsioonil ja ajastusel, mitte tegelase igas suunas vabalt juhtimisel.

Tasub enne valimist lugeda

---

Moovit ei juhi busse, kuid mõjutab seda, kuidas linnas liigume

Nädala valik: Microsoft 365 Copilot aitab tööga kiiremini alustada

VLC Androidis: vabadus jääb, seadistamist tuleb juurde

Hill Climb Racing täidab lühikesed pausid, kuid ei püsi kaua värske

Woodturning pakub telefonimüras lühikest ja rahulikku pausi

Miks Reddit tõmbab kasutajad endiselt tagasi

---

Võrreldes tavapäraste mobiilsete platvormimängudega on ühe puutega juhtimine mugav, kui telefon käes on vaid hetkeks või kui ekraanil mitut virtuaalset nuppu korraga vajutada on ebamugav. Teisalt eelistaksin traditsioonilist suunapadja ja hüppenuppudega mängu siis, kui tahan ise tempot täielikult määrata või tegelast täpselt paigal hoida. Automaatne jooks on selle mängu keskne kompromiss: see teeb juhtimise lihtsaks, aga muudab ajastamise ja ettevaatamise olulisemaks.

Ühendus ja mängimise praktiline pool

Mis mulle eriti meeldib, on see, et mäng ei nõua pidevat ühendust internetiga. Nii saad mängida ka siis, kui oled kohas, kus WiFi ei ulatu. Kuid "Toad Rally" režiim ja mõned muud funktsioonid vajavad siiski ühendust, nii et ole valmis, kui tahad kõiki võimalusi ära kasutada.

See sobib hästi näiteks lühikeseks ootepausiks, kui oled juba mängu avanud ja tahad ühe raja ette võtta. Kui ühendus puudub, on mõistlik keskenduda neile osadele, mis töötavad võrguühenduseta, ning jätta võistlemine ajaks, mil internet jälle olemas. Nii ei teki ootamatust olukorrast tunnet, et kõik mänguvõimalused oleksid korraga kasutud. Samas tasub enne pikemat sõitu või võrguvaba päeva mäng käivitada ja veenduda, et soovitud tegevus on saadaval.

Ekraanil toimuv liigub kiiresti, mistõttu ei ole see minu esimene valik olukorras, kus pean samal ajal vestlust jälgima, tänavat ületama või ümbrust tähelepanelikult jälgima. Mäng sobib paremini rahulikku pausi, näiteks kodus diivanil või ooteruumis istudes. Lühike tase võib tunduda sobiva ajaviitena, kuid automaatne jooks tähendab, et mängu ajal ei saa tähelepanu sama kergesti pooleks jagada kui mõnes käigupõhises mängus.

Heli, puudutus ja eri võimed

Muusika on täpselt see, mida Mario mängult ootad – energiline ja kaasahaarav. Klassikalised Mario teemad on tagasi, tuues nostalgilise tunde igasse mänguseanssi. Heli on samuti hästi integreeritud, andes märku vaenlastest ja muudest olulistest sündmustest mängus.

Heli lisab mängule rütmi, kuid minu meelest ei peaks sellele lootma ainsa vihjena: ekraanil toimuvat tuleb jälgida, sest hüppe valik sõltub nähtavast rajast. Vaikses kohas saab mängu võtta helita ning nautida tuttavat visuaalset tegevust, aga heliga mängides on mõistlik arvestada ümbritsevaga. Ühistranspordis või teiste läheduses võib vaiksem helitugevus olla mugavam.

Puutejuhtimine vähendab vajadust korraga mitut väikest ekraaninuppu tabada, mis on ühe käega mängides selge eelis. See ei tähenda siiski, et mäng oleks kõigile motoorsete erinevustega võrdselt mugav. Hüppamise hetk nõuab puudutuse täpset ajastamist ning kiiretes kohtades peab reageerima järjest. Kui sõrme täpselt ekraanile asetamine või korduvad puudutused väsitavad, võib mängu põhimehaanika osutuda takistuseks, mitte abiks.

Hea nipp on hoida mängu alguses tähelepanu ühel eesmärgil korraga: kõigepealt harjuda jooksu ja hüppe rütmiga, alles siis proovida keerulisemaid kogumisradu. See vähendab tarbetut kiirustamist ja aitab aru saada, milline hüpe on sinu jaoks kõige lihtsamini korratav. Kui ekraan tundub väike või sõrmed varjavad olulist osa rajast, võib suurem ekraaniga seade olla mugavam, kuigi juhtimise loogika jääb samaks.

Menüüd, ligipääsetavus ja piirid

Kasutajaliides on samuti hästi läbimõeldud – kõik on lihtne ja intuitiivne. Pole mingeid keerulisi menüüsid ega üleliigseid nuppe, mis võiksid segadusse ajada.

Minu kogemuses on lihtne navigeerimine tugev külg just siis, kui mängu avad vaid mõneks minutiks. Ei pea enne mängimist pikalt seadistusi läbi töötama ega õppima keerulist juhtimisskeemi. Samas tähendab vähene nuppude arv seda, et suurem osa oskuse kasvust tuleb ajastamisest ja harjutamisest, mitte juhtimise ümberkohandamisest. Algajale võib see olla arusaadav, kuid mõnele mängijale ei pruugi puuteekraani kiire reageerimine sobida.

Mängu põhiversioon on tasuta ning seda arendab Nintendo Co., Ltd. Tasuta alustamine on kasulik, kui tahad esmalt proovida, kas automaatne jooks ja ühe puutega juhtimine sulle üldse istuvad. Täielikuma mängukogemuse avamiseks tuleb arvestada rakendusesisese ostuga, mille Play kaudu arveldatav hind on 11,99 eurot. Minu jaoks on oluline see otsus teha alles pärast juhtimise ja mängurütmi proovimist, mitte üksnes Mario tuttava väljanägemise põhjal.

See on PEGI 3 märgistusega mäng, mis sobib ka nooremale publikule, kuid mängu lihtne juhtimine ei tähenda, et iga noor mängija leiaks kohe sobiva tempo. Täiskasvanu saab aidata esimestel radadel hüppeid märgata ning selgitada, et kõiki münte ei pea esimese katsega kokku saama. Kui lapsel on raske kiiresti liikuva ekraani jälgimine või korduv puudutamine, tasub enne pikemat mänguaega vaadata, kuidas ta tegelikult mänguga toime tuleb.

Teine oluline piir on see, et tegevus eeldab pidevat visuaalset jälgimist. Mängu värviline kujundus aitab objekte eristada, kuid see ei asenda igaühele sobivaid juhtimis- ega kuvaseadeid. Kui vajadus on aeglase tempo, põhjalike kohanduste või ainult helile tugineva mängu järele, valiksin pigem teise mängu. Samuti ei sobi see hästi mängijale, kes otsib pikka lugu, vaba avastamist või täiesti võrguvaba ligipääsu kõigile režiimidele.

Kellele see sobib ja mida enne otsustada

Minu meelest on see hea valik Mario fännile, kes tahab tuttavaid tegelasi ja platvormimängu lühikeste ampsudena, ilma et peaks ekraanil suunanuppudega askeldama. See sobib ka inimesele, kes mängib tavaliselt juhuslikult ja soovib üht konkreetset taset korraga ette võtta. Kui oled aga harjunud konsooliplatvormikatega, kus liikumist juhitakse pidevalt, võib siinne automaatne tempo algul piirav tunduda.

Igapäevane näide: ootad kohvikus sõpra ja sul on mõni vaba minut. Saad avada ühe raja, proovida selle läbimist ning panna telefoni kõrvale, kui sõber saabub. Kui tahad võistelda Toad Rally režiimis, tasub valida hetk, mil ühendus toimib ja saad mängule keskenduda. See eristus aitab vältida pettumust: lühike üksik mänguhetk ja võrgus võistlemine ei ole päris sama kasutusolukord.

Kolm praktilist võtet teevad alustamise minu meelest mõnusamaks. Esiteks ära aja esimesel korral taga kõiki münte; õpi esmalt, millal lühike ja millal pikem puudutus hüpet muudab. Teiseks korda rada alles siis, kui tead, millise kogumisobjekti poole püüad liikuda, sest sihitu kordamine võib muuta mängu rutiinseks. Kolmandaks kasuta võrguühenduseta hetki nende tegevuste jaoks, mis on juba kättesaadavad, ja jäta ühendust nõudvad režiimid sobivamasse aega.

Kui küsid, kas seda saab mängida ilma internetita, siis jah, osa mängust sobib selleks, kuid kõik režiimid mitte. Kui küsid, kas tasuta allalaadimisest piisab kogu mängu nautimiseks, siis enne ostu saad juhtimise tunnet proovida, kuid täielikumaks ligipääsuks tuleb arvestada rakendusesisese ostuga. Ja kui mure on selles, kas ühe sõrmega mängimine on lihtne, siis juhtimine on küll napp, kuid täpsuse nõue jääb alles. Need vastused aitavad otsustada paremini kui lihtsalt see, kas Mario tegelane on tuttav.

Minu lõplik hinnang

Niisiis, kas Super Mario Run on väärt sinu aega? Kui oled Mario fänn, siis kindlasti. See toob kõik klassikalised elemendid mobiilseadmesse, hoides mängu värskena tänu uutele funktsioonidele ja režiimidele. Kuigi mäng on tasuta alla laaditav, peab arvestama, et täisfunktsionaalsuse saavutamiseks tuleb teha mõned ostud. Kuid kui oled valmis pisut investeerima, pakub see mäng palju lõbu ja väljakutseid.

Seega, kui oled valmis seiklusteks ja Mario maailmas ringi hüppama, anna sellele mängule võimalus. Usun, et sa ei kahetse!

Mängu tuntus on suur: sellel on üle saja miljoni installi ning keskmine hinne on 3,7, mis peegeldab üsna erinevaid ootusi. Mõnele meeldib kiire, ühe puutega lahendus; teisele võib automaatne liikumine tunduda liiga piirav. Praegune versioon on 3.4.1 ja mäng ilmus 22. märtsil 2017. Need asjaolud ei otsusta, kas see sinu jaoks töötab, kuid aitavad mõista, et tegemist on väljakujunenud mobiilimänguga, mille põhiidee on püsinud selgena.

Minu kokkuvõte ligipääsetavusest on mõõdukas, mitte kõigile sobiv: lihtne ekraan ja napp juhtimine langetavad õppimisläve, ent kiired reaktsioonid, korduvad puudutused ja pidev visuaalne tähelepanu seavad päris piirid. Kui hindad lühikesi Mario-radu ning sinu jaoks sobib puuteekraanil ajastamine, on see proovimist väärt. Kui vajad aeglast tempot, ulatuslikke juhtimiskohandusi või täielikku mängimist ilma ühenduseta, otsiksin pigem teistsugust platvormimängu.